Karl Tõnne

“Ja jüngrid küsisid Temalt” – nõnda on evangeeliumides kirja pandud õige mitmetes kohtades. Jüngritel tekkis Jeesusega käies palju küsimusi ning neil oli võimalus Õpetajat kuueservast sikutada.

Kindlasti oled juba kursis, et maskikandmise kohustust jumalateenistusel enam ei ole, kuid me ei pane kindlasti pahaks, kui sa tunned vajadust siseruumides maski kanda. Oleme tänulikud, et covid-numbrid vähenevad ning kogudustel on sellega seonduvalt vabam tegutsemisruum.

Nende ridade kirjutamise taustaks kostab päris kõva müra. Minu kohal võetakse lahti 70 aastat kodu teeninud katusekive, et teha võimalikuks maja “riietamine” uue peakattega. See tuletab meelde Jeesuse sõnu: “keegi ei paika vanutamata riidetükiga vana kuube, sest paik rebeneks küljest ja käristaks augu veel suuremaks.” (Mt 9:16)

Kevad tuli sel aastal… tahaks öelda küll teisiti, aga tuli siiski samuti kui 2020.ndal – piirangutega. Ometi oleme pühapäeviti kokku saanud, sedapuhku küll interneti vahendusel. Kindlasti saaks Allika ülekannet teha mõnel muul viisil, pisut paremini ja veel sisukamalt, kuid mitmete vastukaja on julgustanud, et teeme õiget asja.

“Ja nüüd, Issand, mida ma pean ootama? Oma lootuse ma panen üksnes sinu peale!” (Psalm 39:8) Üks kõiki ühendav ootus on, et see viirus juba järgi annaks. Et elu läheks avatumaks.

Selle lausega kuulutati minu lapsepõlves välja järgmise pühapäeva jumalateenistus. Kui Jumal lubab, siis koguneme. Ilmselt oli see üks edasi kandunud komme, mis ajas oma sisust midagi kaotas, sest teatud hetkel traditsioon hääbus.

Armas alliklane (ja teised spordisõbrad)! Õnnis pühadeaeg on kohe-kohe käes, aga ma ei kirjuta seekord kuigi hardalt, sulnilt ja vagalt. Alustan hoopis jalgpalist.

Ettevaatliku entusiasmiga tehtud algus on selja taga. Mõne kuu eest kirjutasin julguse ja rõõmu taastumisest koguduses ning Jumal on toonud esile vastavaid tundemärke. Lõikuspühal julgustasin kõiki võtma vastustust.

Armas kogudus!  Mul on hea meel, et oleme perega saanud tulla kaasa sellega, mida Jumal on Allika koguduse keskel tegemas. Näeme vana head ustavust ja märkame uut elu.

Hea Allika inimene! Kirjutan neid ridu usus, et võin teie poole pöörduda koguduse pastorina. Selles vastutuses on üks minu ülesannetest Uue Testamendi eeskujul anda edasi, mida olen Issandalt saanud ja seda tahangi siin teha.